14 riiki, kes liiguvad võlakriisi suunas

Jubilee Debt Campaigni analüüsist selgub, et Kreeka olukord pole midagi erilist: maailmas peab üle 20 valitsuse tõsiselt vaeva nägema, et oma riik võlakoormast välja vedada. Veelgi enam, mitme riigi, näiteks Senegali ja Laose jaoks tähendaks majanduslangus või intressimäärade tõstmine katastroofi.

Üks 2008. aasta kriisi õppetunde oli see, et suurtes võlgades riigid on turumuudatuste suhtes väga tundlikud. Jubilee' raportist selgub, et kuna väga madalad intressimäärad olid mitme suure majanduse puhul majanduskriisi tagajärg, on see pannud paljusid valitsusi, firmasid ning tarbijaid taas laenamise poole vaatama. Tulevikuperspektiivist tähendab see aga suuremat majandusriski.

Alates 2012. aastast on paljude riikide riigivõlg märkimisväärselt suurenenud, eeskätt just Aafrikas, rääkis Judith Tyson mõttekojast Overseas Development Institute. Osa nüüdseks hätta sattunud riike oli muu hulgas sellised, kellele oli kasulik G8 liidrite 2005. aastal Gleneagles’i tippkohtumisel sõlmitud võlakoorma leevendamise programm. „Nende võlakoormat vähendati lootuses, et see aitab neil puhtalt lehelt alustada ning eluga edasi minna,“ ütles Tyson.

Mongoolia, kes on meelitanud suurte loodusressursside tõttu kohale palju välisinvestoreid, plaanib järgmisel aastal laenata miljard dollarit. Samas on Mongoolia valuuta tugrik kõvasti kukkunud ning see võib lähiaastatel majandusele palju pahandust tekitada.

Mitte ainult arengumaad

Võlakoorma all ei äga üksnes arengumaad. Jubilee' raportist nähtub, et piiriülene laenamine, mille sisse on arvestatud nii erasektor kui ka valitsus, on tõusnud 2011. aasta 11,3 triljoni dollari tasemelt 13,8 triljonini eelmisel aastal. Sel aastal peaks see laenusumma olema 14,7 triljonit dollarit.

30protsendiline tõus tähendab, et globaalne tasakaalutus, mille paljud eksperdid on esile toonud kriisi peapõhjusena, pole kaugeltki lahendatud. Tagasihoidlik globaalne majanduskasv on ühtlasi ka üks põhjusi, miks on taas laenama asutud: riigid tahavad taastada kriisieelsed elustandardid.

„Kogu võlg akumuleerub, kuna muud majanduse kasvuallikad vähenevad drastiliselt,“ arvas Llewellyn Consultingi ökonomist Russell Jones. „Valitsustele ning keskpankadele on aga suur surve jätkata kasvu samas tempos nagu varem,“ lisas ta.

Nagu Kreeka valitsus on leidnud, siis need võlad, mis ühel hetkel tunduvad hallatavad, lakkavad seda ühel päeval olemast, kui finantsturgude olukord või majandus järsult muutub.

Mitu eksperti usub, et arvatavasti tõstab USA föderaalreserv sel aastal intressimäärasid, mis võib globaalsele võlaturule suurt mõju avaldada.

Tyson märkis, et paljud Aafrika valitsused on hakanud laene võtma viieks aastaks fikseeritud intressimääradega. Kui neid võlgu peaks hakkama aga refinantseerima, võib see tähendada, et uute laenude intressimäärad on palju kõrgemad. Kui USA intressimäärad tõusevad, võtavad investorid oma raha väiksematelt arenevatelt turgudelt välja.

Mis riikidega on tegu?

Ja lõpetuseks, missugustest riikidest siis ikkagi jutt käib? Kõrge võlakriisi riskiga riigid on: Buthan, Roheneemesaared, Dominica, Etioopia, Ghana, Laos, Mauritaania, Mongoolia, Mosambiik, Samoa, Sao Tome ja Principe, Senegal, Tansaania ja Uganda.

Riigid, kes juba praegu on võlakriisis: Armeenia, Belize, Costa Rica, Horvaatia, Küpros, Dominikaani Vabariik, El Salvador, Gambia, Kreeka, Grenada, Iirimaa, Jamaica, Liibanon, Makedoonia, Marshalli saared, Montenegro, Portugal, Hispaania, Sri Lanka, Saint Vincent ja Grenadiinid, Tuneesia, Ukraina, Sudaan, Zimbabwe.